"Kuidas sa, lilleke, seie sattusid?"

Alustades (jälle!) Agu Sihvka moodi …

„… et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest …“. Tegelikult polegi vaja alustada, vaid tuleb hoopis lõpetama hakata nii oma tegemistega Poolas kui ka loomulikult joon alla tõmmata blogile, st täna veel kirjutan, siis ühe postituse teeme peale selle veel kindlasti, kuid kas ka rohkem, eks seda näitab aeg.

Aga aususest rääkides tuleb nüüd küll mainida, et sellest nädalast on nii tugev koduigatsus, et hommikuti ei tahaks kohe mitte enam tööle minna ja seal olles loeme tunde, millal juba ära saab. Eks seda tunnet võimendavad veidi ka tööd, mida tegema peame. Asi selles, et uut me enam ei õpi, vaid lihtsalt parandame ja lihvime, veidi kleebime ning siis parandame ja lihvime. Veits tüütu, kuid elame üle.

Nädal algas meil seekord aga hoopis üllatusega. Reedel kleepisime (tegelikult peamiselt vaatasime, kuidas asi käib) lilli, et esmaspäeval parandama ja lihvima hakata, aga tööle tulles meie boss käis joonlauaga ümber laua, tõreles mentoriga, et too pole täpselt kleepinud ning käskis osad kaunistused ümber paigutada.

Puhastamise ja parandamise ootel

Asja iroonilisus seisnes aga tõigas, et tegijale ei antud ette näidist, mille järgi mõõta, vaid lihtsalt selgitati, kuidas lõpptulem välja nägema peaks. No ja nägigi nii välja, kuidas pidi, kuid lihtsalt osad lilled olid ca 5 mm ülevalpool kui vaja oleks olnud. Nüüd oleks just kohane küsida doktor Aadu sõnadega (filmist „Siin me oleme“), et „Kuidas sa, lilleke, seie sattusid?“. Asjatundmatu seda poleks märganudki, kuid kuna boss meil ajab kohati ka „juuksekarvu lõhk“, siis vastuvaidlemist ei olnud. Mentor proovis küll selgitada, et näidis oleks võinud ju enne olemas olla, kuid see oli hüüdjaks hääleks kõrbes. Seega eemaldasime mõned kaunistused, tegime uued, kleepisime, puhastasime ja lihvisime. Terveks päevaks lisatööd!

Tegelikult tuleks mainida ka, et sellest tuleb üks põnev asi – baldahiin voodi kohale. Uhkusese ise on kaarekujuline ja saab olema kokku liimitud kolmest osast (kolme erineva šablooniga tehtud). Suurimale lisasime ornamente kaunistuseks ning see kihutas juba reedel objektile, kuhu ta siis magamistoa lakke monteeritakse, kaks väiksemat sai töökojas kohe üheks liidetud ja neile me lilli peale kleebimegi. Järgmine nädal rändab see juba esimesele tükile järele.

Sellest tuleb baldahhiin - hetkel veel kolmes eraldi tükis, kuid suurimale juba midagi külge poogitud

Huvitav oli näha, kuidas valmib valamiseks rakis, kui tegemist on muutuva raadiusega kaarega. Nagu juba mainitud, siis kõigile kolmele kaarele tehti oma šabloon ja valati tavapärase 1-2 mehe asemel neljakesi.

Suurima detaili valamine

Ühe jäljendi tegemisel õnnestus mul ka käsi valgeks saada ning üks tuli täiesti ise teha. Viimase järgi valasime ühe kaare (see oli neist kõige lihtsam) juba meie kolmekesi (mentor, Ave ja mina).

Muuhulgas tundsin huvi ka, palju selline kolmest tükist kokku ehitatud kaunistus ka maksta võiks. Arvake ära! Vot see ongi nüüd üks näide sellest, millega ma 6. märtsi blogipostituse („Argipäev“) lõpetasin – ekstraprojekteeritud, üheks korraks tehtud šabloonid ja maksab palju, väga palju, st umbes 2000 USD.