Valmis tööks ja kodumaa kaitseks

Muidu magan ma hästi, ka võõras kohas, kuid täna olin ma miskipärast kell 5 üleval. Kas oli see nüüd ärevusest, et kuidas töö juures keeleliselt hakkama saan või oli mingi muu minule teadmata põhjus, igatahes üleval ma olin ikka väga enneaegselt. Igaks juhuks panin silmad veelkord kinni ja õnneks unenäomaailm röövis mu veel pooleteiseks tunniks.

Järgmine kord avasin silmaluugid juba kellahelina käsu peale, et süüa, tööriided pakkida ning siis juba täpselt kell 8 maja eest koos Martynaga võtta suund meie uude töökohta - firmasse Rafael Decoration.

Martyna väga muretseb meie pärast, et kas meil ikka jääb meelde millega ja kuhu sõita, eriti praktikakohta minnes, sest peame nüüd ju teisele trammile vahepeal ümber istuma. Tegelikult pole aga muretsemiseks põhjust: tänu pikale nädalavahetusele ja seiklemistele trammidega jõudsime eile juba ka tõdeda, kus meie töökoht asub. Tõsi, õiget maja teiste hoonete vahelt ise üles ei leidnud, kuid trammipeatus oli meil nähtud.

Põgusa sissejuhatuse ja tutvustuse ning tutvumise järgselt ajasime tööriided selga ning asusime asja kallale. Kondiprooviks anti meile kummalegi ühe ornamendi joonis, mille järgi tuli see vidin nüüd plastiliiniga modelleerida. No vot on katsumus, eriti, kui kunstiand skulptuurivaldkonnas puudu on! Igatahes pool meie päevast möödus voolides. Teisepoole ajast valasime kipsist lihtsamaid ornamente.

Meie tööaeg hakkab olema 9-st 15-ni ja kui soovime/viitsime, võime tööpäeva lõpuni (16.00-ni) ka vastu pidada.

Ahjaa. Minu õnneks mõned töötajad oskavad vene keelt, seega saan ma veidi paremini aru, mida räägitakse ja suudan veidi rohkem ka vestelda.

Ave maadlemas plastiliiniga

Ei tule sellest skorpionit ega vähki – ikka ornamenti üritan voolida!