Vana arm ei roosteta

Ei roosteta, kuid pahaks võib minna küll. No minul igatahes läks: tühja koha pealt ajas üles tohutu furunkuli (tegelikult juhtus see juba reedel). Aga mis on sellisel juhul kõige parem rohi? Õige, Višnevski salv. Kodus on see mul küll olemas, kuid mis abi sellest? Ja üleüldse – kas seda peale Venemaa veel kuskilt kätte saab?

Egas midagi, tuli internet lahti lüüa ja otsida. Mitmed nn e-apteegid pakuvad, kuid kas ka kohapeal kusagil on, ei tulnud netist välja. Niisiis jalad selga ja otsima 24-tunni apteeke (sellepärast ööpäeva rohupoode, et parasjagu oli pühapäev ning kõik ärid on lihtsalt kinni. Vahemärkusena olgu veel öeldud, et apteeke on siin nagu seeni pärast vihma – 1 km raadiuses meie elukohast leidub 19 ladina kööki). Aga enne veel koos isand Googlega sai koostatud üks poolakeelne tekst, mille siis selgeks õppisin ja läkski aarete jahiks. Apteegid leidsin, kuid salvi mitte. Vahepeal tekkis lootusetuse tunne ja kartus, et mingi punnakas mu seljatab, kuid täiendasin õhtul kodus oma „poolakeele oskust“ ning hommikul enne tööd suundusin uuele ringile. Jahilt saabusin asendusravimiga, mis täna hommikuks siis lõpuks mu furunkulile ära tegi. 1:0 minu kasuks!

Aga mis enam sellest, tegelikult oleme siin ikka vahepeal veidi tööd ka teinud ja, mis siin salata, lulligi löönud.

Eelmisel nädalal sai alustatud installatsiooniga ja sellega olime rakkes kuni eilseni, kokku 6 päeva. Vahepeal jõudsid ülemused ka soove muuta. Küsimusele, kas juhtub tihti nii, vastas mentor, et kogu aeg, aga seni, kuni palka makstakse, pole ju probleemi, on vähemalt tööd, mis tuleb lihtsalt veidi teisiti teha.

Üks kolmest meistrist

Valmis seina ees poseerin jälle mina, kuna Ave oma tagasihoidlikkusega ei soovinud kaamerasilma ette jääda. Ega mullegi meeldi poseerida, kuid ma olen vist veidi edev ka!? Ja need „valged laigud“ (ehk tühjad kohad) on taotluslikud – sinna tehakse eraldi ruudud kõikide töötajate näpujälgedega. Suurde tühimikku tuleb aga firma nimetahvel, valgustusega.

Olgu lisatud, et töötajaid on hetkel 16 (kellest pooled on ukrainlased) ja kontoripoolel veel koos firma omanikuga 4 isikut, seega näpujälgi saab kipsi valatud 20.

No nüüd on seina natuke rohkem näha!

Väike kokkuvõte meie nädalasest tööst siis ka rohkemas pildis:

Unenägu, mida ei osanud isegi mitte ette näha!

Nädalavahetusel käisime veel läbi Hydropolise, Sky Toweri ning Panorama Racławicka.

Esimeses veetsime 3 tundi, vaatamist ja uurimist oli küllaga ning igat asja ei viitsinud/jaksanud lõpunigi uurida. Siin taipasime ühtlasi, kus kohast ammutavad tulnukafilmide tegijad omale ideid elukate nägude loomisel.

Teises sai tõesti hea ülevaate linnast ning mõnus oli otsida kohti, kus oleme käinud. Nüüd tahaks veel minna tuledesäras linna nautima.

Mainitud muuseumis oli huvitav, kuid minu aju jooksis üsna ruttu kinni inglise keelset teaduslikku juttu kuulates. Edasi vaatasin ja imetlesin lihtsalt võrratut kunstiteost.

Avelt aga väike fotoseeria nähtust.