Sissejuhatuseks

Alustades Agu Sihvka moodi: „Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest …“.

Ah, et millest? Loomulikult sellest, et algselt polnud mul üldse mingit plaani kandideerida välispraktikale. Põhjuseid oli mitmeid: palju tööd ja soov kodus olla ja üleüldse vanus ka sealmaal, et mingu praktikale parem nooremad ja inglise keelt ei oska hästi ja … noh võiks veel jätkata, kuid säästan lugejaid sellest jorust.

Aga miks ja kuidas siis ikkagi sattusin siia Wroclawisse?

Lühidalt ja lihtsalt - „räägiti ära“. Meid on grupis järel ainult 6 tegusat noort ja vana, kellest välispraktikale soovis minna vaid Ave, meist noorim. Kuna minna saab vaid kahekesi, siis rühmajuhendaja Inge alustas läbi- ja ärarääkimisi, kuni viimaks jõudis järjekord ka minuni. Pika veenmise ja mõtlemise tulemusena otsustasin siis lõpuks kandideerida ja, ennäe imet, osutusingi valituks.

Esimest korda jõudsin oma otsust kahetseda üsna pea, kui avastasin, millise segaduse see mu töögraafikusse ja muudesse toimetamistesse teeb. Aga raskused on ju ületamiseks.

Teist korda tundsin kahetsust, kui tuli umbes pooletunnine ingliskeelne keeletest teha. Võtsin igaks juhuks oma vanema tütre kõrvale jälgima, et ma lauslollusi ei vastaks ning ennast maha ei müüks. Poolest tunnist sai üle tunnine keelekümblus, tütar lagistas kõht kõveras naerda, sest nii, kuidas mina soovisin vastata, ei räägita. Samas tema öeldud õigeid vastuseid ma ka ei märkinud, sest kuidagi narr oleks, kui saad testi hästi tehtud, aga reaalses elus hakkama ei saa. Testi lõpuks tunnistati mind aga mu valede vastustega A2 taseme vääriliseks (ise arvasin, et ei tule A1-gi). Noh eks see üks nali ole ja aeg näitab, mida ma reaalselt kohapeal aru saan ning vastu oskan rääkida.

Ja veel: peaksime poolkohustuslikus korras blogi pidama. Häda aga selles, et pole ei mina ega Ave kumbki sellega varem tegelenud ja nüüd peame siis sellega ka veel kuidagimoodi hakkama saama. Aga nagu juba öeldud: raskused on ületamiseks!

Igatahes asi on niikaugel, et 1. märtsi hommikul istusime Tallinnas lennukile ning ümberistumisega Varssavis maandusime keskpäevaks kohaliku aja järgi Wroclawi lennuväljal.

Kuna Eestis oli külma 16-18^oC ja lumi, siis sai kohvrisse pakitud ning selga aetud ikka korralikud talveriided. Wroclawis aga lund ei ole, külma on neil päevil olnud 0-6^oC. Tõsi, tuul teeb olemise veidi jahedaks, aga seevastu lähipäevil lubab juba korralikult +kraade. Ei tea, kas tuleb rannariideid ostma minna, et kasukates mitte ära sulada?